Kas Teie arvates on see objekt robinas?


This is an automatic translation

ESEMED
ESEMED
LOOD
LOOD
MÄNG
MÄNG
BLOGI JA ÜRITUSED
BLOGI JA ÜRITUSED
TEAVE
TEAVE
MINU LEIUKAST

LOETELU: [[app.bookmarks.length]] ELEMENDID

EI OLE PÕHJENDATUD

Akordionikast

Kunstnik/autor Teadmata

Tootmine/loomine (Aeg) 20. sajand
Muuseumikogusse vastuvõtmine Pärast 1950. aastat

Päritolukoht Ozzano Taro, Collecchio, Parma, Emilia Romagna, Itaalia
Praegune asukoht Ettore Guatelli muuseumi sihtasutus, Ozzanno Taro, Itaalia

Materjal/tehnika Akordionikastist tehtud puur lindude transportimiseks: puit, traatvõrk ja jutekangas
Mõõtmed (Cm):47x26x54

Tulmekood 111

Märksõnad Taaskasutamine Muusika Isevalmistatud/DIY

Autoriõigus @Fondazione Museo Ettore Guatelli

Staatus Eksponeeritud

Pildi autor Mauro Davoli

Tiivad kannavad. Igapäevaelu on täis väikesi probleeme, mis nõuavad lahendust.

Mida ese endast kujutab, kes on sellega seotud inimesed?

Mis on selles pealtnäha tavalises esemes nii põnevat? Ettore Guatelli leiab, et selle väärtus tuleneb sellest, et vajadusest uue eseme järele on keegi kuldsete kätega inimene selle nii leidlikult ise ümber teinud. Tegija on suutnud näha vana asja uutmoodi väärtustatuna ka pärast selle eelmise kasutusviisi lõppu. Nii sai natukese puidu, metalli ja jute kombineerimisel vanast akordionikastist puur, millega linde naaberküladesse turule viia. Ettore arvates kasutati seda tõenäoliselt tuvide müügile viimiseks.

Milliste kohtadega on ese seotud, mil määral on see seotud Euroopaga / teiste riikidega?

1994. aastal avaldas Ettore Guatelli teadusajakirja Ossimori viiendas numbris essee pealkirjaga „Prügi muuseumis“. Selles rääkis ta, et on tekkinud suur ja nüüdseks väga aktuaalne vajadus mõelda prügi üle järele. Oleme kiiresti jõudmas hädaolukorda. Lähtuda tuleks materjalide ja jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu filosoofiast, vaadeldes seda kui tõelise „ajaloodemokraatia“ rakendamise vahendit ja prügimäge kui selle rakendamise kohta.

Miks ja kuidas jõudis ese muuseumikogusse?

Ettore Guatelli hakkas alates 1950. aastatest üha sagedamini külastama Apenniini piirkonna vanakraamikogujate ladusid ning vähehaaval hakkas tema muuseum ilmet võtma. Alates 1970. aastate keskpaigast kasvas Ettore Guatelli esemete kogu märkimisväärselt. See muutus lahutamatuks osaks 1970. ja 1980. aastatel populaarsest liikumisest, mille eesmärk oli taaselustada ja edendada rahvakultuuri. Kogust sai Itaalia 20. sajandi kõige ainulaadsem folkloori-, etnoloogia- ja antropoloogiamuuseum.

Kuidas on ese seotud jäätmetega?

Guatelli muuseumi esemete võlu seisneb just nende igapäevasuses. See näitab meile meie argielu, mis tundub meile pahatihti nii tavalisena, et me ei pööra sellele üldse tähelepanu ja see sulab meie mõtetes kokku ühtlaseks uduks. Ettore Guatelli ise ütles, et teda eristati tunnustatud autoritest, kellega teda sageli võrreldi, sest tema tööst tulenes see, et ta tundis suuremat inimlikku lähedust käsitööliste ja tööliste tööga, nende käteosavusega, nende uskumatu virtuoossusega, nende olemusega igapäevakunstnikena. See oli tema kirg ja inspiratsioon.