Kunstnik/autor Teadmata
Tootmine/loomine (Aeg)
20. sajand
Muuseumikogusse vastuvõtmine
Pärast 1950. aastat
Päritolukoht
Ozzano Taro, Collecchio, Parma, Emilia Romagna, Itaalia
Praegune asukoht
Ettore Guatelli muuseumi sihtasutus, Ozzanno Taro, Itaalia
Materjal/tehnika
Klaasist veinipudel, mille ümber on õmmeldud kasutatud kangas
Mõõtmed
Cm: 33x45 (kõrgus ja läbimõõt)
Tulmekood 0101
Märksõnad Taaskasutamine Maaelu Tekstiil
Autoriõigus @Fondazione Museo Ettore Guatelli
Staatus Väljapanekul
Pildi autor Mauro Davoli
Eri materjalid, igaühel oma ajalugu ja funktsioon.
Mida ese endast kujutab, kes on sellega seotud inimesed?
See veinipudel on kaetud riidega, mida on tuhandeid kordi kasutatud tundmatus maaköögis. Ümmargune alus, mis on valmistatud taaskasutatud plekist, oli selleks, et sinna niriseksid tilgad, ning riidest kate pidi kaitsma veini valguse eest ja seda jahedana hoidma. Oma essees „La coda della gatta“ kirjutas Guatelli muuseumi veinipudelite kohta nii: „Kui neile ei saanud ümber panna vitsu, kasutati muid materjale: kotiriie, kangas, plekk ja isegi nöör, mis heegeldati pudeli ümber, kuigi see oli juba peenem kunst. Mõned veinipudelid kaeti lappidest kokku õmmeldud riidega. Tänapäeval tundub see kummaline, kuid toona teenis see oma eesmärki.“
Milliste kohtadega on ese seotud, mil määral on see seotud Euroopaga / teiste riikidega?
Nagu muuseumi köögi teisedki veinipudelid, on ka see kattega pudel olnud kasutuses põllutöid tehes, et pakkuda puhkepauside ajal värskendust. Pudeli kangast või plekist kate pidi hoidma veini soojenemast ja päikese eest, et selle kvaliteet ei halveneks, ning et pudel teel põllule katki ei läheks. Niimoodi kaeti pudeleid kindlasti ka teistes Euroopa piirkondades, kuigi selline veinipudel seostub eelkõige tüüpilise pildiga Itaalia maaelust ja viinamarjaistandustest.
Miks ja kuidas jõudis ese muuseumikogusse?
1950. aastatel hakkas Ettore Guatelli üha sagedamini külastama Apenniinides asuvaid vanakraamikogujate ladusid ning pani samm-sammult aluse oma tulevasele muuseumile. Alates 1970. aastate keskpaigast suurenes tema esemete kogu märkimisväärselt, põimudes Itaalias 1970. ja 1980. aastatel populaarsust kogunud liikumisega, mille eesmärk oli taaselustada ja edendada rahvakultuuri. Selle tulemusena kasvas tema ettevõtmisest välja ainulaadne Itaalia 20. sajandi demograafia, etnoloogia ja antropoloogia muuseum.
Kuidas on ese seotud jäätmetega?
Guatelli muuseumi esemete võlu seisneb just nende igapäevasuses. See näitab meile meie argielu, mis tundub meile pahatihti nii tavalisena, et me ei pööra sellele üldse tähelepanu ja see sulab meie mõtetes kokku ühtlaseks uduks. Ettore Guatelli ise ütles, et teda eristati tunnustatud autoritest, kellega teda sageli võrreldi, sest tema tööst tulenes see, et ta tundis suuremat inimlikku lähedust käsitööliste ja tööliste tööga, nende käteosavusega, nende uskumatu virtuoossusega, nende olemusega igapäevakunstnikena. See oli tema kirg ja inspiratsioon.
