Sõjaväeprügi

Nõukogude-ajaegne sõjaväelennuväli jättis maha suure hulga pürgi ja keskkonareostuse. Siit sai alguse ka väljakutse, kuidas mõtestada ümber koha ajalugu, mis tuleb jätta hoiatuseks  alles ja millisd lood on Raadi ajaloolise mõisapargi ümbrused Euroopa kultuuriajaloo kontekstid veel olulised. Sõjaägi jätab maha vedelevad okastraadid, plahvatamata lõhkekehad ja reostunud põhjavee, kuid selle jäljed keskkonnas säilivad kauemgi, kui selleks kulub aeg reostuse eemaldamisele või purustatud majade ülesehitamisele. Argielu ei taastu üleöö.. Nõukogude perioodi nn „külma sõja“ aastatel rajati Eestisse üle 1500 sõjaväeobjekti, mis asusid ligikaudu 800 erinevas kohas ja võtsid enda alla 87 000 hektarit ehk peaaegu 2% Eesti alast. Peale lõhkemata miinide ja mürskude ohustasid keskkonda arvukad raketibaasid, kust lekkis ja sadestus põhjavette mürgist vedelkütust.Raadi on kaua olnud sõjaväega seotud paik. Juba 19.–20. sajandi vahetusel paiknes siin tsaariarmee jalaväepolk, Eesti Vabariigi ajal ratsa- ja lennurügement. Pärast Teist maailmasõda rajas Nõukogude Liit Raadile sõjaväelennuvälja, mis hiljem hinnati üheks reostunumaks sõjaväeobjektiks Eestis. See oli Varssavi pakti maade suurimaid sõjaväelennuvälju.

Eesti Rahva Muuseum uue hoone ja raadi mõisa .

Arhitektuurikonkursi ja muuseumi uue hoone rajamise käigus puhastati Raadi alad, millest mitmed ohtlike jäätme näited said osaks uuel püsinäitusel “Kohtumised”.

Prügi alamliikidest ohtlikud jäätmed linnakeskkonnas.